Tõnis Vilu „Kõik linnud valgusele“

 Tõnis Vilu seitsmes luulekogu „Kõik linnud valgusele“ kombib seletamatu kurbuse piire ning vaatleb selle ilminguid mälestustes, hapruses ja tundepööristes. Aga erinevalt eelmisest luulekogust „Tundekasvatus“ ei raja luulemina tugipunkti kuhugi kaugele, vaid otsib seda enese sisemaalt, merelt, valgusest ja tiigivee pinnalt. 

Luulekogu „Tundekasvatus“ (2020) eest pälvis Tõnis Vilu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna.

nuuskan taskurätti musti söetükke suuremaid väiksemaid
kustumise jäljed on põlemise jäljed kord oli see kõik kuld
olen nüüd palju kergem ennast uskuda polegi enam mingi
                                           asi härmatis vaatab sellest läbi

                                                     (luuletus 17. leheküljelt)