Henrik Ibsen "Näidendid"

Henrik Ibseni looming on maailmakirjanduses küllaltki keeruline ja vastuoluline nähtus. Kirjandusteadlane Jørgen Haugan jõuab oma monograafias isegi järeldusele, et Ibseni kirjanduslik meetod, eneseanalüüs ja enesepaljastus ei võimalda traditsiooniliste uurimismeetodite abil tema loomingu sügavikesse tungida. Vaid eneseanalüütik Ibsen ise olevat olnud oma teoste parim lugeja...

Igal juhul pole kahtlust, et kõigist õpetlikest, vastukäivatest ja segastest seletustest, mis Ibseni loomingu kohta on antud, võime parima eduga teha järelduse ka koos Bernard Shaw'ga, kes kirjutas oma raamatus «Ibsenismi kvintessents», et «neile, kes arvavad, ma olen ehk unustanud anda ibsenismi valemit, pean lihtsalt meenutama, et selle kvintessents on valemi puudumine». (Arvo Alase ülevaatest II köite lõpus aastast 1981)

Esimeses köites on näidendid
"Ühiskonna toed",
"Nukumaja",
"Kummitused",
"Rahva vaenlane",
"Metspart",
"Rosmersholm".

 

Teises köites on näidendid
"Naine merelt",
"Hedda Gabler",
"Ehitusmeister Solness",
"Väike Eyolf",
"John Gabriel Borkman",
"Kui me surnud ärkame"

ning

järelsõna "Henrik Ibsen" ja 
ülevaade "Ibseni teosed Eesti laval".