Romaan käsitleb filosoofilis-kujundlikus plaanis inimese elu üha
tehnilisemaks ja grotesksemaks muutuvas maailmas; ühtlasi püüab ta
näidata niisuguse kirjanduse kirjutamise subjektiivseid raskusi.
Siis ühel päeval sai mulle selgeks, et romaani tuleb lõpuks alustada, muidu on raske inimestele silma vaadata.
Tuli ka mõtteid, ja üks nende hulgast oli - kirjutada romaan dialoogivormis, kusjuures jääks salapäraseks, kes on kes, see tähendab, lugeja ei suudaks mõista, kes olen mina ja kes on too teine.
Mõte inspireeris, ja kohe paningi kirja romaani esimese peatüki. Dialoog voolas päris soravalt, ja ma asetasin end kord ühte partnerisse, siis kohe teise, ja see näitemäng pakkus mulle algul lausa lõbu, muidugi egoistlikku, sest missugune muu see lõbu siis sai olla? (katkend 17. leheküljelt)
Endla teatri „Öös on asju“ on Mati Undi samanimelisel romaanil põhinev lavastus,
mille toob lavale kunagine endlakas, nüüdne Tartu Uue Teatri
loominguline juht Ivar Põllu. Kui Undi kollaažromaan 1990. aastal ilmus,
elektriseeris see kogu eesti kirjandusvälja. Teosele heideti ette nii
ülimat keerulisust kui liigset lihtsust, räägiti modernismist,
postmodernismist ja selle ületamisest, iroonilisusest ja
filosoofilisusest jne. Arutleti, vaieldi, püstitati teooriaid. Millest
romaan räägib, selles kokkuleppele ei jõutudki. Ühes olid ja on lugejad
siiski üksmeelel – kuigi segane, on tegu väga huvitava teosega.
Ja siit alustame oma teekonda ka meie.
