Hermann Hesse "Stepihunt"

Stepihunt, alias Harry Haller on ühteaegu kentsakas ja uje ning pistab rinda psühholoogilise kriisiga, millel on palju seoseid autori enda heitlustega samal eluperioodil. Kaootiline kombinatsioon Jungi, Nietzsche ja budismi teooriatest on läbi Hesse sule kujunenud meisterlikuks ja erudeeritud võrgustikuks eksistentsiaalsetest arutlustest ja probleemidest.

Juba selle esimese vestluse puhul araukaaria juures nimetas ta end Stepihundiks, ja ka see häiris mind ja mõjus veidi võõrastavalt. Mis väljendid need sellised olgu? Aga ma ei võtnud seda väljendit omaks mitte üksnes harjumusest, vaid peagi nimetasin ma seda meest ise oma mõtetes ikka ainult Stepihundiks ja ei leiaks praegugi sobivamat nimetust selle fenomeni jaoks. Meie juurde, linnadesse ja karjaellu äraeksinud Stepihunt - ükski võrdpilt ei kujutanuks teda tabavamalt, tema kartlikku üksildust, tema taltsutamatust, tema rahutust, tema koduigatsust ja kodutust. (katkend 17. leheküljelt)