Kümme noormeest pühendasid oma suvepuhkuse välitöödele Kaug-Ida
väheuuritud paikades - Vaikse ookeani saartel ja «tulemägede maal»
Kamtšatkal.
Käesolev raamat on niisiis ilukirjanduslik aruanne
omalaadsest teaduslikust eksperimendist, eesti esimesest ühiskondlikel
alustel korraldatud uurimisreisist.
Siberi maakuulajad olid seega omal käel avastanud enam-vähem
kõik, mida Bering avastama pidi. Paraku selgus see tänu akadeemik Bergi
uurimustele lõplikult alles 1924. aastal - asjaolu, mida ei võinud ette näha
Leibniz, kui ta pöördus Peeter I poole palvega tuua selgust mõlema mandri
ühenduse küsimuses. «See oleks kuulsusrikkam ja isegi tähtsam kui kõik omal
ajal Egiptuse valitsejate poolt ettevõetud uurimused Niiluse allikate
avastamiseks,» kirjutas kuulus filosoof, kelle palvega ühines Prantsuse
Kuninglik Akadeemia. Tsaari ennastki oli see probleem juba pikemat aega
huvitanud, niihästi teaduslikel kui praktilistel kaalutlustel: Venemaa vajas
kaubateed Hiinasse ja Indiasse. (katkend 17. leheküljelt)
