Lauri Sommeri väike maailm mahutab endas rohkem kui sellised maailmad tavaliselt. Kõik kokku pole mitte ainult rahvarohkem ja kirjum, vaid ka õilsam ja ilusam.
Sirp 14. juuni 2024
Sommeri mõjuvusel on mu meelest kaks hõlpsasti sõnastatavat, kuigi raskesti tõestatavat põhjust. Esiteks, ta valdab sõna ja sõna valdab samal ajal teda – ning seda viisil, mida ei suuda saavutada kaugeltki mitte kõik kirjanikud. Teiseks, kui sõnavaldaja siseilm on rikas, siis võib loota, et rikas on ka tekst, olgu see lihtne või keeruline, romantiline või realistlik. Sommeri tekst võib olla lihtne, kuid see osutab vihjamisi ikkagi sügavustele, mis on keerulisemad. Tihti aimuvad siis ka need religioossusega seotud kihid, mida sai nimetatud. Luulemina käib ringi ja vaatab ümbrust, teeb harilikke asju, kuid tavalisena tunduv olemine on seotud ikkagi millegi enamaga kui see, mis silmaga näha ja kõrvaga kuulda. Sommeri luulele on iseloomulik, et sakraalsus on argisuses kohal. /---/
Sommeri uuemale loomingule annab põhiilme nn väikese maailma luule.
Mitte alati koduluule, kuid sageli ka seda – kodu keset Võrumaad on
maailma keskmeks ja põhisisuks. Kodu on peaaegu ühte sulamas ümbritseva
loodusega, siit hargnevad eri suundades ka inimsuhted ning ajalugu.
Näib, et see luule esindab ilmakärast lahtiütlemist ja väiksesse
koduilma kapseldumist, aga see on jällegi poolik tõde.
