Aga ma pole alati nii enesekindel olnud. Mu elu pole alati nii hea olnud. Mind on tõrjutud, ignoreeritud, kiusatud, minu üle on naerdud, mind on laimatud, ähvardatud, sõimatud ja lõputult palju kordi maha tehtud. Lihtsalt seepärast, et ma olin nohik. Eks ma olen nohik siiamaani, aga nüüdseks munadega nohik, kes on oma minevikust palju õppinud ning püüab natukenegi nende noorte elu kergemaks teha, kelle jaoks 1. september on aasta kõige hirmsam päev, sest algab jälle kool.
See siin on minu noormeheks kasvamise lugu – Otse ja Ausalt!
Aga ma päästsin ennast lõpuks ise. Hakkasin iseseisvalt logopeedi juures käima ning võtsin ette kaks keelekida operatsiooni. Jah, selliseid asju tehakse lastele. Nii et siit ka väike palve lapsevanematele: kui sinu laps ei suuda osa häälikuid hääldada või on muidu pudikeelne, siis tee tema suu lahti ja vaata talle suhu. Või vii ta näo-, lõua- ja suukirurgi juurde ning küsi spetsialisti arvamust. Mitte ära jäta teda selliseks, mõeldes, et ta ongi selline. Sest ma ei olnud selline, päriselt, see ei olnud mina. Ma tundsin, et olen sündinud võimsaks meheks. Meheks, kes elab täiel rinnal, räägib valjul häälel ja juhib inimesi. Mitte ei järgi teisi. Kuid kahjuks mulle ei antud nooruses võimalust olla see, kes ma tahtsin olla. (katkend 17. leheküljelt)
