Triin Talk vaatleb oma debüütromaanis „Auhind õigesti elatud elu eest“ viit võimalikku elulugu lähimineviku Eestis. Kõik lood saavad alguses ühest punktist, ühe Tallinna keskkoolitüdruku tulevikuunistustest, aga arenevad tehtud otsuste mõjul kardinaalselt eri suundades: kord ootab peategelast ees väsinud üksikema roll, siis saab temast mugavuspagulane Lääne-Euroopas, seejärel tärkava kodanikuühiskonna aktivist.
Tegu on teravmeelse ja eneseiroonilise ekskursiga meie lähiminevikku, mis pakub nii jaburalt naljakad, aga ka ebamugavad ja nukraid äratundmisi.
Triin Talk (snd 1985) on õppinud restauraatoriks ja töötanud pärandivaldkonnas peamiselt ametnikuna. Ühel heal päeval sai tal protokollide koostamisest küllalt, ta tuli töölt ära ja kirjutas midagi hoopis teistsugust. Romaani „Auhind õigesti elatud elu eest“ käsikiri pälvis Eesti Kirjanike liidu 2021. aasta romaanivõistlusel Postimehe eriauhinna.
Tegu on teravmeelse ja eneseiroonilise ekskursiga meie lähiminevikku, mis pakub nii jaburalt naljakad, aga ka ebamugavad ja nukraid äratundmisi.
Triin Talk (snd 1985) on õppinud restauraatoriks ja töötanud pärandivaldkonnas peamiselt ametnikuna. Ühel heal päeval sai tal protokollide koostamisest küllalt, ta tuli töölt ära ja kirjutas midagi hoopis teistsugust. Romaani „Auhind õigesti elatud elu eest“ käsikiri pälvis Eesti Kirjanike liidu 2021. aasta romaanivõistlusel Postimehe eriauhinna.
Rasedana sai minust anum, mille ülim eesmärk oli kasva- tada sellesse istutatud seemnest valmis uus inimene. Ealeski ei küsitud enam minu enda elu ja tervise kohta, vaid ainult seda, millal sünnib, kas juba liigutab ja kummast soost saab olema see minu sees idandunud inimene. Arusaadav - keda peakski huvitama vana lillepott, kui selle seest paistab senitundmatu taime värske võrse.
Pärast sünnitust sai minust käsn, millest iga paari tunni tagant pigistada välja sooja kollakat ollust, mis lõhnas natuke minu enda moodi samasugusel loomulikul loomalikul viisil, nagu lehmapiim lõhnab lehma ja kitsepiim kitse moodi. (katkend 17. leheküjelt)