miks su raudhõõgus endisel moel
tarretab vere?
Või seisab veel ees
lahkumine? Lahti on vaid yks
tee, valu ja vere tee. Kuidas teisiti?
Mõistusekaotuseni
lasta ennast võtta mehelikkuse egoismil,
vabatahtlikult ajades jalad laiali,
mõistusekaotuseni yksi tema joovastuses,
kasutatu, valestimõistetu.
(Mängi minul nagu viiulil,
salapärane, põgus põhjatuul,
tuiska õrnalt jäässe mu avatus.
Mul on peegel ja ilus pilt enesest.)
Fallokraatlik Surm, ma ei vaja sind. (luuletus 17. leheküljelt)
