Eks kajastagi Betti Alveri noorpõlvepoeem ühiskonna üldist arenguseisu: kiire areng, mis vaid ühe inimpõlve jooksul tegi taluõel askeldavast maarahvast oma riiki pidava eesti rahvuse, on kohati olnud pealiskaudne. Paljuski on muutud vormilt parketikõlbulikuks, hingelt ja kasvatuselt jäädud aga kes taluõue, kes agulilobudikku.
1920ndate aastate lõpu kiire majanduskasv andis aga seesugustele tegelastele võimaluse uhkeldada kergelt tulnud rikkustega. Ilma tegid kõiksugused ärimehed, kellel oli küll raha kallite autode, glamuurse riietuse või Tallinnagi ööellu elevust toonud kokaiini jaoks, kuid kelle arusaama kultuurilistest väärtustest või üleüldse inimeseks olemise mõttest, võtabki hästi kokku üks Gori karikatuur, millel tõusik hüpitab peos raamatut ja arutleb hindavalt: "Kats krooni massa tuu raamat. Ta es kaalu ju naelagi!"
Ka Betti Alveri "Lugu valgest varesest" ei kaalunud naelagi, kuid on siiski jäänud Eesti kirjanduslikku tulevase klassiku noorpõlveloomingu särava näitena, mis puudutas ajastu hingekeeli. (Peeter Helme "90 raamatut 90 päevaga" ERR 2016).
Raamatu digiteeritud esmatrükki aastast 1931 on võimalik tasuta lugeda eesti kultuuriloolisest veebist KREUTZWALDI SAJAND.
