Kersti Merilaas tuli suurde luulesse arbujate hulgast 1938. aastal 25-aastasena, säravalt ja kindlalt. Väike menukas kogu „Maantee tuuled“, 62 lehekülge luulet, jäi 24 aastaks kinnitama autori kuulumist eesti tippluuletajate hulka. Merilaasi nimi kujunes eluküllase, tundliku ja inimsõbraliku lüürika tähiseks. Eriti ta armastuslüürika on loomulik ja usaldav nagu loodushääled. Noorel poeedil oli julgust kinnitada, et inimesed on head. See kreedo paneb lugeja märkama eelkõige looja enese hingesuurust.
Valitud teoste I köide sisaldab
luuletusi aastatest 1935-1955,
proosapalasid "Paar päikesepaistelist päeva" ja "Lugu lastud varest",
novelli "Eilsete perest" ja
muinasjuttnäidendi "Pilli-Tiidu".
Valitud teoste II köide sisaldab
luuletusi aastatest 1956-1979,
jutustust "Siil" ja
näidendit "Kaks viimast rida".
