Need on ühe kastimehe märkmed. Ma istun praegu kasti sees ja alustan märkmete tegemist. Ma olen üleni pappkastis, mis ulatuks mulle täpselt niueteni, kui ma selle all püsti seisaksin. Niisiis olen mina praegu kastimees ja see tähendab, et üks kastimees teeb kasti sees istudes ülestähendusi kastimehe elust.
Kuidas valmistada kasti
Materjalid:
tühi pappkast
50 cm küljepikkusega ruut (poolläbipaistvat) kilet
umbes 8 meetrit (veekindlat) teipi
umbes 2 meetrit traati
teravaotsaline väike nuga (tööriist)
(Lisaks tänaval liikumiseks vajalikule tavariietusele varuda kolm vana puldankotti ja paar kummist töösaapaid.)
Kasti valmistamiseks sobib igasugune tühi pappkast, mille laius ja pikkus on üks meeter ning kõrgus enam-vähem meeter ja kolmkümmend sentimeetrit. Aga tegelikult oleks parem, kui see oleks niinimetatud standardkast. Esiteks on standardset kasti lihtsam hankida. Teiseks kasutatakse standardsuurusega kaste enamasti suure hulga erineva kujuga kaupade, nagu näiteks toiduainete ladustamiseks, mistõttu on kasti konstruktsioon vastupidav. Kolmandaks on selliseid kaste üksteisest keeruline eristada. Ja see on ka kõige tähtsam põhjus. Niipalju kui mina tean jutuajamistest teiste kastimeestega, kasutavad nad tegelikult kõik kuubikujulisi standardkaste. Sest juhul, kui kastil on mõni silmatorkav eritunnus, kaotab see suuresti taotlusliku anonüümsuse.
