Sündmuste keskmes on riikliku iseseisvuse taastamist taotleva Eesti diplomaadid, kelle šefi prototüübina pole raske ära tunda hilisemat riigipead Lennart Merd, kes oligi ju erakordselt rahvusvaheline mees. 1991-1992 töötas Mihkel Mutt Mere-aegse välisministeeriumi infobüroo juhatajana ja „Rahvusvaheline mees" on sündinud seal kogetu alusel.
Humoorikas teos käsitleb ühtaegu meie ajaloo, vabaduse, ühiskonna ja riikluse põhiküsimusi. Ajastukesksena kirjutatud olevikuromaanist on nüüdseks saanud ajalooraamat. 1997. aastal avaldati see ka soome keeles.
Mihkel Mutt on sündinud 1953. aastal Tartus. Ta on õppinud Tartu 8. keskkooli kirjandusklassis ja 1976 lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia osakonna. Mutt on töötanud kirjastuse Eesti Raamat ja ajakirja Looming toimetajana, Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, hiljem ajalehe Sirp ja ajakirja Looming peatoimetajana. Ta on avaldanud ajakirjanduses rohkesti päevateemalisi kirjutisi, olles hinnatud esseist ja kolumnist.
Katkend 17. leheküljelt: "Kui kuulutati välja omariiklus, vahetus Lossis ligi kolmveerand töötajatest. Nüüd olid valvuritädidele kõik korraga uued, aga ka nüüd ei küsinud nad kelleltki dokumenti. Esiteks seepärast, et mitte näida kahtlustavana, mis oleks tähendanud ebalojaalsust. Teiseks sellepärast, et nad lihtsalt ei osanud seda eesti keeles teha, vene keeles aga kartsid, sest siis oleks võidud neid vallandada keeleseaduse paragrahvi alusel, mis nõudis teenindussfääris töötavatelt ametnikelt riigikeele tundmist.
Uue valitsuse tulekuga oli sisse viidud ka märgusõnade süsteem. Neid vahetati iga kolme päeva tagant ning hommikul oli iga töötaja kohus küsida sekretäri käest selle päeva parool. Fabian oli äsja öelnud naismilitsionäärile „Kullervo", mille peale too oli uniselt noogutanud."
