Jaanuaris 1993 jõudis «Kupra» kätte väike ümbrik, milles oli 84 nummerdatud joonelist kirjapoognat ja mõned lisalehed. Selle ümbriku leidis isa sahtlipõhjast Katrin Kaugver ja nagu sel puhul kombeks pidulikult ütelda, loovutas selle «Kuprale». 

Oletatavasti on tegu Raimond Kaugveri kõige esimese romaaniga.

Ta hüppas trepiastmelt alla ja istus autosse. Koju!
Teel nägi ta möödakihutavat mootorratast Rajamäega juhiistmel ja vehkis talle tervituseks.
Karjerist, mõtles ta. Aga südames liigatas siiski kerge kadedus. Miks minul nii hästi ei lähe? See räpane instituut... siiski, parteisse ma ei astuks mingi hinna eest. Ja õigupoolest pole ju midagi viga, elu läheb normaalselt. Kui ainult Vellis oleks tasakaalukam... Tema tahab kõrget lendu. Üldiselt oli kõik siiski talutav. (katkend 17. leheküljelt)