Lehekülg eesti kultuuri ajaloost („Koidula, üks esimesi eesti poetesse (võib-olla koguni kõige esimene), oli kirjanik Kreutzwaldile Võrru kirjutanud, et ta Lauluisale külla sõidab.“)
Tirooli naljad 1948 („Film, mis käsitleb põgenemist koonduslaagrist.“)
Kranich! („Kranich oli kiitsakas mees, kelle naine ta juba kolm aastat tagasi mahaa jättis.“)
Krakow („Krakow oli 1596. aastani Poola pealinn.“)
Igavesti surev talu („Isakodust üle jõe, voore nõlvakul seisab juba mitmendat aastat mahajäetud, lagunev talu, mis ammugi mu tähelepanu äratas.“)
Kala kättemaks („Kui ma olin veel väike poiss, elasin alevis väikese jõekese kaldal.“)
Must mootorrattur („1969. aastal käis Kongo esimest korda N. väikelinnas, ehkki oli sinna juba ammu igatsenud.“)
Ratsa üle Bodeni järve („Jälle oli suvi käes, see kõige soojem, aga kõige raskemini talutav aastaeg meie laiuskraadil.“)
Stseene näidendist „Good bye, baby“
See näidend koosneb 13 stseenist, mis on ühendatud ideeliselt, kuid mitte süžeeliselt. Peale siintoodute on olemas veel järgmised stseenid: „Sõnad lähevad lahku tegudest“, „Naine kaotab häbitunde“, „Salvador Allende lahkub elust“, „Deklamaator kaotab tasakaalu“, „Che Guevara lahkub Kuubalt“ jne. Siin on trükkimiseks valitud enam literatuursed tekstid: puhta teatriteksti koht olgu siiski ainult teatris.
Via regia
Mitu aastat olen mina, Heinrich Holla, endas kandnud oma sõbra Illimar Kooneni saatust. Mitu korda olen ette võtnud valge lehe, et Illimarile mingi tagasihoidlik mälestusmärk püstitada, kuid kunagi pole ma esimestest ridadest kaugemale jõudnud.
Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi
Elas kord kolmeliikmeline perekond: isa, ema ja poeg. Vanemad olid umbes pool sajandit vanad, poeg aga umbes veerand sajandit. Nende kodu oli keskmise suurusega eramajas. Ka ise kuulusid nad keskklassi. Isa töötas peavalitsuses, ema oli kodune, poeg lõpetas paar aastat tagasi keemia stuudiumi ja oli inseneriks ühes suures ettevõttes.
