Teener korraldab midagi ja äkki kerkib Louis' ette otsekui maa alt söögilaud, mis on kaetud ühele inimesele.
CHARRON (ilmub kamina kõrvale): Majesteet, lubage mul esitleda teile püha isa Bartholomeust, rändavat jutlustajat.
LOUIS (söömist alustades): Armastan kõiki oma alamaid, ka neid, kes rändavad. Peapiiskop Charron, tooge ta minu ette.
Juba kostabki ukse tagant veidrat laulmist. Uks avaneb ja isa Bartholomeus tuleb sisse. Ta on paljajalu ja räbalais, vöö asemel on tal köis ümber keha, silmis hullumeelne läige.
BARTHOLOMEUS (tantsusammul ja laulu ümisedes): Kõik me oleme vaimust vaesed oma Issandas Kristuses!
Kõik on hämmelduses, välja arvatud Louis. Õukondlaste seast astub välja Ustav Vend, nälginud näo ja pika ninaga munk, seljas must rüü, ja hiilib Charroni juurde.
ÜKSSILM (tasa, Bartholomeust silmitsedes): Jäle vend, palu või armu!
BARTHOLOMEUS: Maailma kõige vägevam valitseja, mina tulen sinule teatama, et sinu riiki on ilmunud Antikristus. (katkend 17. leheküljelt)
