Ainsaks põhjuseks soov tüdruku lähedal olla, abiellub Humbert Humbert ta emaga. "Tahan, et juhtuks mõni kohutav õnnetus. Maavärisemine. Vägev plahvatus," unistab Humbert. "See põrmustab silmapilkselt ja täielikult Lolita ema ning kõik naabrid, teeb mitme miili ulatuses puhta töö. Lolita nuuksub mu rinnal. Olen vaba, naudin teda varemete vahel."
See kohutav õnnetus juhtub... Ja alguse saab mehe ja tüdruku seksuaalselt kõrgepingeline suhe, taustaks teekond autos läbi Ameerika.
Kuid noorus ei tähenda süütust, ei tähenda ka lihtsameelsust. Samal ajal, kui mees on ennast unustanud hõljuma taevaliku õndsuse lainetesse, ärkab Lolitas pahelisus ja salakavalus. Ta õpib oma võlusid ära kasutama. Ta õpib ka truudust murdma ja Humberti kõrvale tekib salapärane rivaal. Alanud päikseliselt, vajub see ebaloomulik suhe, mida Nabokov kirjeldab suurepäraselt lennuka lause ja inimvaimu sügavustesse ulatuva pilguga, järjest süngematesse varjudesse.
