Noortele mõeldud vabavärsiline romaan „Mina ja August“ märgit ära kirjastuse Hea Lugu 2022. aasta ajalooliste romaanide võistlustel.
Maapoiss Heinrichi murdeiga jääb 1930ndatesse. Oma vähese elukogemusega on ta jäänud kahe tule vahele ja peab otsustama, kuidas edasi elada, kui kellelgi pole õigus, kuid keegi ka otseselt ei eksi.
Kas kuulata südant või külajutte? Mis on tugevam, kas esimene armastus või armutus? Kas inimeseks olemine tähendab inimlik olemist või jumalaks olemist – otsustamist teiste elu ja surma üle? Kas kellelgi on üldse kunagi lõpuni õigus? Kas keegi meist on üdini hea inimene või oleme kõik oma saatuse ohvrid?
Romaani sündmustikku on inspireerinud Mulgimaa sündmused ja inimesed aastail 1933–1934. Konfliktid olid siis kerged tekkima. Tühi kõht tegi kurjaks, kuid seda tegi ka hirm ränga töö ja loobumiste hinnaga saavutatu kaotamise pärast.
Lille Roomets (snd 1977) on Eesti Noortekirjanduse Ühingu asutajaliige ja noortekirjanik, kelle debüütromaan “Üks väike valge tuvi” võitis 2018. aastal ELK ja kirjastuse Tänapäev noorteromaanivõistluse.
Püsime tükk aega vakka
ja siis kõverdab August minupoolset suunurka,
et varjata jutuajamist koolmeistri eest:
"Tead,
me peaksime kõhurääkimise ära õppima,"
sosistab ta.
"Siis saaksime igal ajal tuima nägu ees hoida ja
ainult kõhulihaste lainetamisest saadaks aru,
et need meie oleme,
kes räägivad.
Aga kui pintsakud eest kinni hoiame,
siis ei teaks keegi,
et meie hääl kostab.
Kas see pole naljakas -
otsitaks ja otsitaks, kes see jutustab,
aga meie hoiaksime süütud näod ees ja poleks teist lugugi...
Kuule, näita, mis plaanid sul tänaseks siis tehtud on?" (katkend 17. leheküljelt)
