Sofi Oksase autobiograafiline debüütromaan kujutab ühe pere kolme põlvkonna naise elu kahes sootuks erinevas ühiskonnas. Kirjeldades Eestis Läänemaal elava vanaema, soomlasega abiellunud ema Katariina ja tütre Anna elu nõukogude Eestis ja kapitalistlikus Soomes, loob Oksanen ilustamata pildi kogu 20. sajandist, Ida ja Lääne vahelisest teravast lõhestatusest, mille mõju ulatub eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest tänapäevani.
See on ka halastamatu pilguheit ellu, mida valitseb ja määratleb söömishäire, häbi- ja väärtusetusetunne, salgamine ja saladused.
„Stalini lehmad” (2003) on Sofi Oksase Eesti lähiajalugu käsitleva romaanisarja esimene osa.
Noh, aga öelge siis, miks näen mina välja nii särav ja õitsev? Miks mu kõht on lame, mitte paistes, miks on ta vaikne ega hää-litse sel kahetsusväärsel ja väga piinlikul moel, nagu sa hoiatad? Miks mul alati restoranis näkkab, miks mu armukesed ei suuda minust käsi eemal hoida - kas mu suudlused ei olegi nii okse- lõhnased, et peletaksid nad minema? Kuidas on võimalik, et saan sisseastumiseksamil maksimumpunktid, ehkki käin eksami ajal tualetis enda eest hoolitsemas ja lõunaks söödud viinereid välja oksendamas? Mis on selle kõrval väike peapööritus või kuivav suu?
Miks ma siis peaksin loobuma oma võrratust armukesest, oma Loojast ja Issandast? (katkend 17. leheküljelt)
