Mikaeli ja Lisbethi teed ristuvad, kui üks Rootsi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger teeb Mikaelile ettepaneku välja uurida, mis juhtus 40 aasta eest Harrietiga, Vangeri noore sugulasega. Harriet haihtus jäljetult saarelt, mis oli tütarlapse kadumise päeval muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus. 16-aastase Harrieti surnukeha ei leitudki, kuid Henrik Vanger oli veendunud, et tütarlapse tappis keegi tema lähedastest.
Blomkvist võtab pakutud ülesande pooleldi tõrkudes vastu ning saab abiliseks Lisbeth Salanderi. Mida sügavamale Blomkvist ja Salander Vangeri suguvõsa ajalukku süüvivad, seda õudsemaks ja verisemaks kogu lugu nende kohkumuseks muutub…
Stieg Larsson (1954–2004) oli ajalehe EXPO ajakirjanik ja peatoimetaja. 2005. aastal ilmus tal esimene romaan „Lohetätoveeringuga tüdruk“, mis pälvis kohe suure tähelepanu. 2006. aastal järgnes „Tüdruk, kes mängis tulega“ ning 2007. aastal triloogia kolmas osa „Purustatud õhuloss“. Need kolm pärast autori surma ilmunud romaani on kujunenud lühikese ajaga ka rahvusvaheliselt tõeliseks fenomeniks. Praeguseks on Larssoni raamatuid müüdud terves maailmas rohkem kui 15 miljonit eksemplari.
See oli esimene kord, kui Mikael Blomkvist oli kuriteos süüdi mõistetud üleüldse esimene kord oli teda milleski kahtlustatud või süüdistatud. Kohtuotsus oli suhteliselt tühine. Kergekaaluline kurite- gu. Tegemist ei olnud ju relvastatud röövi, mõrva või vägistamisega. Majanduslikult andis see ometi tunda. Millennium ei olnud piiramatu- te vahenditega meediamaailma lipulaev - ajakiri tuli napilt ots-otsaga kokku, kuid kohtuotsus ei olnud tema jaoks ka katastroof. Häda oli selles, et Mikael oli üks Millenniumi osanikke, samal ajal saatuse irooniana ka autor ja ajakirja vastutav väljaandja. 150 000-kroonise kahjusumma kavatses Mikael maksta oma taskust, see oleks neelanud põhimõtteliselt kõik tema säästud. Ajakiri kattis kohtukulud. Targa majandamisega pidanuks need asjad korda saama. (katkend 17. leheküljelt)
